Multilingualism and art from Swedish to Somali

Kone Foundation calls for project proposals on the theme Multilingualism and Art in 2013.

Funding is available for

  • multilingual art projects, regardless of field
  • art projects which deal with the theme of multilingualism
  • projects which improve the linguistic accessibility of art
  • projects in which researchers and artists collaborate on issues related to multilingualism

Läs mer på svenska

Ansökan om stipendier för projekt med temat flerspråkighet och konst

Koneen Säätiö ordnar ett ansökningsförfarande för stipendier med temat flerspråkighet och konst. Genom ansökningsförfarandet finansieras

  • flerspråkiga konstprojekt i olika områden
  • konstprojekt som har flerspråkighet som tema
  • projekt som utvecklar den språkliga tillgängligheten av konstfältet
  • projekt där konstnärer och forskare tillsammans arbetar med temat.

Språket är ett viktigt redskap som vi använder för att gestalta världen. Det är också en viktig beståndsdel som stärker identiteten. Begreppet flerspråkighet kan avse språkkunskaper på modersmålsnivå i flera språk, men också i mer allmän bemärkelse förmågan att kommunicera flytande på flera språk. Koneen Säätiö betraktar språken och världens språkliga mångfald som värden som behöver stödjas.

År 2012 introducerade Koneen Säätiö ett språkprogram vars syfte är att dokumentera små finsk-ugriska språk, finska språket och minoritetsspråken i Finland och stärka deras ställning. Språkprogrammet stödjer särskilt forskningen, men programmet uppmuntrar också till att behandla detta område ur perspektiv som förenar konsten och vetenskapen och att överskrida gränserna mellan olika områden.

Viktiga inslag i programmet är dokumentering av språken och främjandet av forskningsmetoder som bygger på växelverkan. Dessa teman kan också beaktas vid konstnärligt arbete. Gemensamma material kan vara en fruktbar utgångspunkt för samarbetet mellan olika områden: existerande forskningsunderlag av olika slag kan fungera som grund för konstnärens arbete och främja att språkgemenskapen får tillgång till materialen eller väcka intresse för språket.

Ansökningstiden för stipendierna är 15.2–15.3.2013

Mer information om stipendierna på finska och engelska.


Читать дальше на русском языке

«Многоязычие и искусство» – подача заявок на проект

Фонд Коне открывает прием заявок на получение стипендий по теме «Многоязычие и искусство». Финансирование предоставляется по следующим направлениям:

  • многоязычные проекты искусства в разных областях
  • проекты искусства в рамках темы «многоязычие»
  • проекты, направленные на повышение языковой доступности художественного поля
  • проекты, в рамках которых художники и ученые работают вместе над заданной темой

Язык – основное средство мировосприятия, элемент личности и ее укрепления. Под многоязычием можно понимать владение несколькими языками на уровне родного языка, или, в более широком смысле, способность человека к свободному общению на нескольких языках. С точки зрения Фонда Коне, языки и языковое многообразие мира являются самоценностями, достойными поддержки.

Фонд Коне запустил в 2012 году языковую программу, целью которой является документирование и укрепление позиций малых финно-угорских языков, финского языка и языков национальных меньшинств Финляндии. В рамках языковой программы оказывается поддержка, в частности, научному исследованию, но и поддерживается обсуждение тем с разных сторон, с сочетанием научного и художественного творчества, а также высказывается за преодоление дисциплинарных барьеров между разными областями.

Основной частью программы является документирование языков и стимулирование внедрения научных практик, основанных на принципах взаимодействия. Это темы, применение которых возможно и при художественной деятельности. Общие материалы могли бы составить плодотворную основу для сотрудничества между разными областями: имеющиеся материалы научного исследования могут стать базой для художественной деятельности, содействуя применению этих материалов языковой общиной и возбуждению интереса к языкам.

Срок подачи заявки на стипендии: с 15 февраля по 15 марта

Читать дальше на финском и английском языках


تفضلوا بقراءة المزيد بالعربية

arabia


Faahfaahin ku aqriso afka soomaaliga

Dalbka mashruuca luuqado badan iyo farshaxanka

Koneen Säätiö ayaa waxay u qorsheynayaa lacag caawimo ah howshan  mashruuca luuqado badan iyo farshaxanka. Waana la maalgelinyaa dalabkan.

  • Mashruucyo luuqado badan iyo farshaxan ah xirfado kala duwan
  • Farshaxano, kaasoo lagu xalinayo howlaha luuqadaha badan
  • mashruuca , kaasoo lagu horumarinayo isu soo helitaanka luuqadaha iyo goobtii farshaxaneynta
  •  mashruuca, kaasoo ku mideynaya farshaxamiinta iyo cilmibaarayaasha wada qabadka howshaas

Luuqadu waa shey muhiim ah caalamka, waa qeyb lagu aqoonsado asal qofka xoojisana. Luuqadaha badan waxay ahaan karaan aqoonta luuqadaha kale badan ee u dhigma aqoonta afka hooyo, laakiin waa jiraan luuqado badan oo uu ruuxu ugu hadli karo Luuqadaha iyo caalamka luuqadahiisa kala duwan ayaa Koneen Säätiö waxay ahmiyad weyn siineysaa, iney haboon tahay in la taakuleeyo.

Koneen Säätiö ayaa waxay billowdey sanadkii 2012  barnaamij luuqadeed, taasoo muhiimada laga leeyahay tahay in la xoojiyo darajadooda, luuqada finniska –ugric-ka. finnishka iyo weliba kuwa laga tirada badan yahay luuqadooda. Barnaamijkan luuqadaha wuxuu kaalmo u yahay cilmibaarista, laakiin waa mid lagu dhiirigelinayo in lagu xaliyo  arrimaha farshaxanka iyo is waafujinta aragtida aqoomeed iyo farshaxanka loogana gudbo xadadka xirfadaha kala duwan.

Muhiimada barnaamijkan waxaa ka mid sidii loo keydin lahaa luuqadaha iyo waxyaabaha saameynta ku yeelan kara sidii loo hormarin lahaa waxyaabaha daruuriga ee cilmibaarista. Labduba waa howlo, taasoo ay suurogal tahay in lagu qiimeeyo sidoo kale shaqooyinka farshaxanimo. Xal wadajira wuxuu ahaan karaa mirodhal kaasoo looga faa’iideysto aasaasida ´wadashaqeynta xirfado kaladuwan: kala duwanaanshuhuna waa wax jira waxayna yihiin xal u helista cilmibaaris waxay ahaan kartaa bilowga shaqada farshaxanka, taasoo uu ku hormarsiin karo helitaanka xalka kuna gaari karo inuu istcimaalo luuqadaha dadyowga ama ay keento xiiseyn la xiiseynayo luuqadii.

Xiliga dalbashada lacagta kaalmada waa 15.2. – 15.3

Ku aqriso dalabka afka finnishka ama ingiriiska.


Luuvâ lase anarâškielân

Maagâkielâlâšvuotâ já taaidâ -haahâuuccâm

Koneen säätiö uárnee išeruttâuuccâm teemast maaŋgâkielâlâšvuotâ já taaidâ. Ucâmist ruttâdeh

  • jieškote-uv suorgij maaŋgâkielâlijd taaidâhahhuid
  • taaidâhahhuid, main kieđâvušeh maaŋgâkielâlâšvuođâ teema
  • hahhuid, main ovdedeh taaiđâsyergi kielâlâš juksâmvuođâ
  • hahhuid, main taidâreh já totkeeh pargeh oovtâst teemain

Kielâ lii tergâdis maailm iberdemniävvu sehe identiteet uási já nanodeijee. Maaŋgâkielâlâšvuotâ puáhtá uáivildiđ eenikielâ tásásâš kielâtááiđu maaŋgâ kielâst, mutâ meid vijđásubbooht naavcâ kommunikistiđ njyebžilávt maaŋgâ kiellân. Kielah já maailm kielâlâš maaŋgânálásâšvuotâ láá Koneen Säätiö uáinust jiešáárvuh, maid kalga tuárjuđ.

Koneen Säätiö lii pieijâm joton ive 2012 kielâohjelm, mon ulmen lii uccâ syemmilâš-ugrâlâš kielâi, suomâkielâ sehe Suomâ ucceeblovokielâi dokumentistem já tai sajattuv nanodem. Kielâohjelm tuárju aainâs tutkâm, mutâ ohjelmist meid movdijditteh kieđâvuššâđ aašijd uáinui peht, moh ovtâstitteh taiduu já tiettuu, sehe cuovkkiđ suorgij koskâsijd raajijd.

Ohjelm tergâdis roolist lii kielâi dokumentistem já tagarij tutkâmvuáháduvâi ovdedem, moh vuáđuduveh vuáruvaikuttâsân. Kuohtuuh lává teemah, maid lii máhđulâš väldiđ vuotân meid

taaiđâlâš pargoost. Ohtâsiih amnâstuvah sättih leđe ohtâ jieškote-uv syergi oovtâstpargo puátusijd pyevtitteijee vuolgâsaje: maaŋgâlágáneh tutkâmamnâstuvah, moh jo láá, pyehtih toimâđ taaidâpargo vuáđđun, mii puáhtá ovdediđ amnâstuv peessâm kielâsiärváduv kiävtun teikâ mii ráhtá kielâst kiäsutteijee.

Išeruuđâi uuccâmäigi lii 15.2.-15.3.

Luuvâ lase ucâmist suomâkielân teikâ eŋgâlâskielân.


Looǥǥ lââ´zz nuõrttsäämas

Määŋgǩiõllsažvuõtt da čeäppõs -ha´ŋǩǩõsooccmõš

Koneen Säätiö reäšš veä´ǩǩteä´ǧǧooccmõõžž, koon vuâđđan lij määŋgǩiõllsažvuõtt da čeäppõs. Ooccmõõžžâst teäggtet

  • jee´res vuu´di määŋgǩiõllsaž čeäppõsha´ŋǩǩõõzzid
  • čeäppõsha´ŋǩǩõõzzid, koin ǩiõtt´tõõlât määŋgǩiõllsažvuõđ vuâđđjurddjid
  • ha´ŋǩǩõõzzid, koin ooudâsviiǥǥât čeäppõs vuu´di ǩiõll’laž täävtõõzzi o´nnstemvuõđ
  • ha´ŋǩǩõõzzid, ko´st čeäppnee´ǩǩ da tu´tǩǩeei re´ttlâ´stte õõutsââ´jest vuâđđjurddji pirr.

Ǩiõll lij vääžnai maai´lm åblkâ´sttem tuâjjneävv da identteett vuä´ss da ravveei. Määŋgǩiõllsažvuõđin vuei´tet ju´rdded jie´nnǩiõllsaž tää´zz mie´lddlaž ǩiõllsilttõõzz mäŋggsab ǩiõlâst, leâ´ša tää´rǩben še nu´tt, što ǩiõllne´ǩǩen da vee´res ǩiõlid tobddjen, liâ oodd pi´rǧǧeed määŋgin ǩiõlin. Ǩiõl da maai´lm ǩiõll’laž määŋgnallšemvuõtt, liâ Koneen Säätiö ǩiõččâmvue´jjest ree´ǧǧes äärv, koid âlgg tuärjjeed.

Koneen Säätiö lij alttääm ee´jjest 2012 ǩiõllprograamm, koon mie´rren lij u´cc lää´dd- ugrlaž ǩiõli, lää´dd di Lää´ddjânnam minoritettǩiõli dokumenttmõš da tõõi staattuuzz ravvumuš. Ǩiõllprogramm tuärjjad jeä´rben tut´ǩǩumuužž, leâ´ša prograammâst sme´llkâ´ttet še ǩiõtt’tõõllâd vuâđđjurddjid čeäppõõzz da tiõđ õhtteei ǩiõččâmvue´jji beä´lnn da mu´rdded jee´res ämmatvuu´di kõskksaž raajid.

Vääžnmõõzz vuä´zz prograammâst liâ ǩiõli dokumenttmõš da vuârrvaikktõ´sse vuâđđõõvvi tu´tǩǩeemvue´jji ooudâsviikkmõš. Kuhttu liâ vuâđđjurddi, koid lij vuäittmõš vä´ldded lokku še čeäpplõs tuâjai pirr re´ttlâ´stte´mmen. Õhttsaž aunnstõõzz vuei´tte lee´d õhtt primeârlaž šõddeei da jee´res ämmatvuu´di õhttsažtuâi vue´lǧǧemalgg: jee´resnallšem ju´n åårrmen åårrai tu´tǩǩeemaunnstõõzz vuei´tte tuåimmjed še čeä´ppnee´ǩǩ tuâi vuâđđan, kåå´tt vuäitt ooudâsviikkâd aunnstõõzzi piâssmõõžž ǩiõllõhttsažkåå´dd âânnmõ´šše le´be måårad perstumuužž ǩiõ´lle,

Veä´ǩǩtie´ǧǧi ooccâmäi´ǧǧ lij 15.2.–15.3.

Looǥǥ lââ´zz ooccmõõžžâst lääddas le´be eŋgglõsǩiõ´lle.


Loga lasi davvisámegillii

Mággagielalašvuohta ja dáidda fidnoohcan

Koneen Säätiö ordne veahkkeruhtaohcama fáttás máŋggagielalašvuohta ja dáidda. Ohcama olis ruhtaduvvojit

  • sierra surggiid máŋggagielalaš dáiddafidnut
  • dáiddafidnut, main gieđahallojuvvo máŋggagielalašvuođa fáddá
  • fidnut, main ovddiduvvo dáiddagietti gielalaš olaheapmi
  • fidnut, main dáiddarat ja dutkit barget ovttas fáttá olis.

Giella lea dehálaš máilmmi hábmema gaskaoapmi ja identiteahta oassi ja gievrudeaddji. Máŋggagielalašvuođain sáhttá dárkkuhuvvot eatnigieldásat giellamáhttu eanet gielain, muhto maiddái viidásabbot návcca gulahallat njuovžilit eanet gielain. Gielat ja máilmmi gielalaš máŋggalágánvuohta leat Kone Säätiö oaidninvuogi mielde juo iešalddes árvvut, maid lea ágga doarjut.

Koneen Säätiö lea álggahan jagi 2012 giellaprográmma, man ulbmilin lea unna suoma-ugralaš gielaid, suoma sihke Suoma vehádatgielaid dokumenteren ja daid sajádaga gievrudeapmi. Giellaprográmma doarju earenoamážit dutkamuša, muhto prográmmas maid movttiidahttet gieđahallat fáttáid dáidaga ja diehtaga ovttastahtti oaidninvugiin ja rihkkut sierra surggiid gaskavuođa rájiid.

Dehálaš oasis prográmmas lea gielaid dokumenteren ja dutkangeavadagaid ovddideapmi, mii vuođđuduvvá vuorrováikkuhussii.Guktot leat fáttát, maid lea vejolaš váldit vuhtii maiddái dáiddalaš bargamis. Oktasaš materiálat sáhttet leat okta mávssolaš sierra surggiid ovttasbarggu vuolggasadji: iešguđetlágan dutkanmateriálat, mat leat juo, sáhttet leat dáiddara barggu vuođđun, mii sáhttá ovddidit materiálaid boahtima giellaservoša atnui dehe bohciidahttit beroštumi gillii.

Veahkkeruđaid ohcanáigi lea 15.2.–15.3.

Loga lasi ohcamis suoma– dehe eŋgelasgillii.


Luve ližäkse karjalakse

Monikieližys da taido

Kone-fondu jagau abudengoi Monikieližys da taido -teeman hantuzis. Abudengoi annetah

  • eri aloin monikielizih taidoprojektoih
  • taidoprojektoih, kudamis šeikuijah monikieližyön teemua
  • projektoih, kudamis kehitetäh taidoalan kielellisty suadavuttu
  • projektoih, kudamis taidoilijat da tutkijat šeikuijah monikieližyön teemua.

Kieli on tärgei muailman ellendämizen instrumentu da omaničentunnon komponentu. Monikieližyöl voi tarkoittua ristikanzan enämbi migu yhten kielen maltuo muamankielenny, ga myös ristikanzan maltuo paista kunnolleh monil kielil. Kielet da muailman kielelline eriluadužus ičessäh ollah Kone-fondan mieles suuri arvo da niidy pidäy kannattua.

Vuvvennu 2012 Kone-fondu on pannuh alguh Kieliprogramman, kudaman tarkoituksennu on pienien suomelas-ugrilazien kielien, suomen kielen da myös Suomen kaikkien vähembistökielien dokumentatsien da käytön kannattamine. Hos Kieliprogrammu iččenäh kannattau tutkimustu, ga sen hantuzis myös kannatetah niilöi alguhpanoloi, kudamat yhtistetäh taiduo da tieduo da ylitetäh eri aloin välizii rajoi.

Programman tärgienny kohtannu on yhtel puolelpäi kielien dokumentatsii, ga toizel puolelpäi vuorovaikutukseh pohjavunnuzien tutkimistavoin kehittämine. Mollembat aspektat voibi ottua käyttöh myös taidoruavos. Yhtehizet resursat voidas olla yksi hyövykäs tiijollizen da taijollizen yhteisruavon lähtökohtu: erilazet jo olemas olijat tutkimusmaterjualat voidas olla taidoilijan ruavon pohjannu, kudai sit auttas nämmien materjualoin levittämisty kieliyhteiskunnan käytettäväkse da nostas kiinostustu kieleh.

Pakičuksii abudengoih niškoi otetah vastah 15.02–15.03.

Luve ližäkse suomekse libo angliekse


Lisateavet eesti keeles

Projektikonkurss mitmekeelsus ja kunst

Kone Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi teemal mitmekeelsus ja kunst. Konkursil võib taotleda finantseeringut

  • erinevate alade mitmekeelsetele kunstiprojektidele
  • kunstiprojektidele, mis käsitlevad mitmekeelsusteemat
  • projektidele, milles arendatakse kunstivaldkonna keelelist kättesaadavust
  • projektidele, milles kunstnikud ja teadlased teevad mitmekeelsusteema valdkonnas koostööd.

Keel on oluline maailma tajumise vahend ning identiteedi osa ja selle tugevdaja. Mitmekeelsus võib tähendada mitme keele oskust emakeelega võrdsel tasemel, kuid laiemas mõistes ka võimet suhelda ladusalt mitmes keeles. Keeled ja maailma keeleline mitmekesisus on Kone Fondi seisukohast absoluutväärtus, mida peab toetama.

Kone Fond käivitas 2012.aastal keeleprogrammi, mille eesmärgiks on väikeste soome-ugri keelte, soome ning Soome vähemuskeelte dokumenteerimine ja nende rolli tugevdamine.  Keeleprogramm toetab eelkõige teadusuuringuid, kuid programmis julgustatakse ka käsitlema teemasid kunsti ja teadust ühendavatest vaatenurkadest ning ületama eri valdkondade vahelisi piire.

Programmis on tähtsal kohal keelte dokumenteerimine ning nende koosmõjul põhinevate uurimuspraktikate edendamine.  Mõlemaid teemasid on võimalik võtta arvesse ka kunstilises töös.  Ühine ainestik võib olla erinevate valdkondade viljaka koostöö lähtekohaks: juba olemasolevad erinevad uurimismaterjalid võivad olla kunstniku töö aluseks, mis võib omakorda kaasa aidata keelematerjalide kasutuselevõtule keelekogukonnas või lihtsalt äratada huvi keele vastu.

Stipendiumikonkurss on 15.2. – 15.3.

Lisateavet konkursi kohta soome või inglise keeles.


Tulyrak mәglүmatny Tatar telendә ukygyz

Kүptellek һәm Sәngat’

Kone Foundation Kүptellek һәm Sәngat’ temasy buencha tәkdimnәr proektlauga chakyra. Finanslau astagylar öchen karalgan

  • kүptelle art-proektlary, kyrga karamastan
  • kүptellek temasy belәn bәjle art-proektlar
  • sәngat’neң tel asha aңlauny jahshyrtuchy proektlar
  • kүptellek soraulary buencha tiksherүchelәr һәm rәssamnar hezmәttәshlek itә torgan proektlar

Tel  – dön’jany belү öchen iң möһim әsbap һәm aerym shәhesneң möһim öleshe. Aerym ochraklarda kүptellek berdәn kүbrәk telne kamil belүne belderergә mömkin, әmma kajchak any bernichә teldә җiңel sәjlәshү dip aңlarga bula. Kone Foundation fikere buencha, telneң һәm betendön’ja tel kүptөrlelegeneң jechke kyjmmәte bar һәm any bik tә jaklarga kirәk.

2012 elda fond Tel Programmasyn bashlady, anyң maksaty – dokumentlar һәm kechkenә fin-ugor tellәren, fin һәm barlyk Finljandijadagy azchylyk tellәren jaklau. Tel Programmasy tiksherүlәrne jaklauga junәltelgәn bulsa da, ul shulaj uk fәnni tiksherүlәrne һәm nәfis әsәrlәrne berlәshterүgә jul birә, tәrtiplәr chiklәren jukka chygara.

Tel Programmasy berenchedәn, dokumentlar telen, ikenchedәn, hezmәttәshlek һәm telәktәshlekkә nigezlәngәn fәnni-tiksherү jeshne assyzyklyj. Bu öleshlәrneң ikese dә nәfis әsәrdә dә igtibarga laek. Gomumi resurslar kyrlar arasynda hezmәttәshlek öchen möһim bashlangych nokta bulyrga mömkin: bulgan tiksherү materiallary rәssam jeshendә nigez bularak hezmәt itә ala. Annan soң rәssam materialnyң tel berlәshmәsendә taraluga bulysha һәm tel belәn kyzyksynuny ujata.

Garizalarny 15 fevral’dәn 15 martka kadәr birergә bula.

Fin һәm ingliz tellәrendә kүbrәk belegez.


Draba buutide kaalengo tšimbaha

Buut tšimbakiiribosko ta artosko projektengo roodiba

Koneen Säätiö stellavela jelpibosko louvesko roodiba teemata buut tšimbakiiriba tai artos. Aro roodiba dena louvo:

  • saaro ȟlaaga buut tšimbakiiire artosko projektenge
  • artosko projektenge, so tšalavena buut tšimbakiiribosko teema
  • projektenge, so fendjavena artosko feldosko yltiba tšimbako ringata
  • projektenge, kai artisti ta roodiboskiire tšeerena tšetano butti teemaha.

Tšimb hin fuortuno buttiako asos bolibosko hajiboske ta identiteetosko dielos ta džooriboskiiro. Buut tšimbakiiribossa vojuvena te starkaven buut tšimbengo hajiba apo dako tšimbako ȟleetiba, bi nii boȟlide hajiba te rakkaven ta rannan tšiȟkas buut tšimba. Tšimba ta bolibosko tšimbengo buutiba hin Koneen Säätiösko dikkibosko knuutosta veeri, so sote džorjaven.

Koneen Säätiö hin byrjudas bereȟ 2012 tšimbako programmos, sosko starkiba hin besko finno-ugriko tšimbengo, finitko tšimbako ta Finitiko themmesko minoriteetengo tšimbengo dokumentiba ta doolengo stedosko džorjilba. Tšimbako programmos tšuuvela naal froo ȟlaagavitikas roodiba, bi aro programmos nii dristavena te tšalaven teema dikkibosko knuutenna, so tšetavena artos ta džaaniba, ta te phagarven grensi thaanengo maȟkareatta.

Aro programmos fuortune hin tšimbengo dokumentiba ta ajasaave roobibosko praktikengo naal tšuuviba, so botnuvena apo tuurisko vaikutiba. Daala hin teemi, so hin vojuvitiko te tenkaven nii aro artosko tšeeriba. Tšetane materiaali vojuvena te aaȟȟen iek heldovitiko džaabenesko stedos aro vauro ȟlaaga thaanengo tšetano butti: redan fäärdimen roodibosko materiaali vojuvena te aaȟȟen artoskiiresko buttijako botnos, so vojuvela te tšuuvel naal materiaalengo ȟleppiba tšimbako tšetanibosko maȟkar ta te džangavel džintavitikiba aro tšimb.

Jelpibosko louvengo roodibosko tiija hin 15.2.–15.3.

Draba buutide roodibosta finitiko elle angliko tšimbaha.


Para más información en español

Multilingüismo y arte

La Fundación Kone abre el plazo de presentación de propuestas para proyectos referidos al tema del multilingüismo y el arte. Se ofrecerá financiación para:

  • Proyectos artísticos multilingües, independientemente del campo
  • Proyectos artísticos que aborden el tema del multilingüismo
  • Proyectos encaminados a mejorar la accesibilidad lingüística del arte
  • Proyectos en los que colaboren investigadores y artistas sobre aspectos relacionados con el multilingüismo

La lengua es un instrumento esencial a la hora de comprender el mundo y una parte importante de la propia identidad de la persona. En un individuo, el multilingüismo puede entenderse como una aptitud nativa en más de una lengua, pero también la capacidad para comunicarse con fluidez en varias lenguas. Desde el punto de vista de la Fundación Kone, las lenguas y la diversidad lingüística mundial presentan un valor intrínseco y deben ser apoyadas.

En 2012, la Fundación inició un Programa de lenguas cuya finalidad es apoyar la documentación y el uso de las lenguas ugrofinesas minoritarias, el finés y todas las lenguas minoritarias de Finlandia. Si bien el Programa de lenguas se centra en el apoyo a la investigación, también fomenta planteamientos que combinen el trabajo investigador y artístico y transgredan las fronteras entre estas dos disciplinas.

El Programa de lenguas pone énfasis por un lado en la documentación de las lenguas y por otro en las prácticas de investigación basadas en la interacción y la participación. Estos dos aspectos pueden tomarse en consideración también en el trabajo artístico. El uso compartido de recursos podría ser un punto de partida útil para la colaboración entre los dos campos: los materiales de investigación existentes podrían componer la base del trabajo del artista, quien a su vez promueve la accesibilidad del material entre la comunidad lingüística y despierta su interés en la lengua.

El periodo de presentación de solicitudes comienza el 15 de febrero y termina el 15 de marzo.

Para más información en finés o inglés.


Plus d'informations en français

Le  multilinguisme et l’art

La Fondation Kone lance un appel à propositions de projets sur le thème du multilinguisme et de l’art. Des subventions seront attribuées aux

  • projets d’art multilingues, indépendamment de leur domaine
  • projets d’art abordant le thème du multilinguisme
  • projets améliorant l’accessibilité linguistique à l’art
  • projets dans lesquels des chercheurs et des artistes collaborent sur des questions liées au multilinguisme

La langue est un instrument essentiel pour comprendre le monde et constitue un aspect important de l’identité propre de chacun d’entre nous. Chez un individu, le multilinguisme peut correspondre à une maîtrise native de plusieurs langues, mais également à la capacité de communiquer couramment en plusieurs langues. Pour la Fondation Kone, les langues et la diversité linguistique globale revêtent une valeur intrinsèque et doivent être protégées.

En 2012, la fondation a lancé un Programme de langues, dont l’objectif est de promouvoir la documentation et l’utilisation des langues finno-ougriennes mineures, du finnois et des langues minoritaires de Finlande. Bien que ce Programme de langues vise avant tout à soutenir la recherche, il encourage également les approches associant la recherche au travail artistique et qui dépassent les frontières entre les disciplines.

Ce programme de langues met l’accent sur la documentation des langues et aussi sur les pratiques de recherche fondées sur l’interaction et la participation. Ces deux aspects peuvent être pris en considération également dans le travail artistique. Le partage des ressources peut être un point de départ utile pour la collaboration entre les domaines : l’artiste pourrait s’appuyer sur les documents de recherche existants pour effectuer son travail, et ensuite rendre ces documents accessibles au sein de la communauté d’une langue et susciter ainsi un intérêt dans cette langue.

Les demandes peuvent être présentées du 15 février au 15 mars.

Plus d’informations en finnois ou en anglais.


Mehr Informationen in deutscher Sprache

Multilingualismus und Kunst

Die Kone-Stiftung bietet Stipendien für Projekte, die sich mit dem Thema Multilingualismus und Kunst befassen. Mögliche Beispiele sind:

  • multilinguale Kunstprojekte aus unterschiedlichen Bereichen
  • Kunstprojekte, die das Phänomen Multilingualismus thematisieren
  • Projekte zur Verbesserung der linguistischen Zugänglichkeit von Kunst
  • Gemeinschaftsprojekte von ForscherInnen und KünstlerInnen zum Thema Multilingualismus

Sprache ist ein wesentliches Instrument für das Verständnis unserer Welt und ein wichtiger Teil unserer Identität. Multilinguale Personen können mehrsprachig aufgewachsen sein oder im Laufe ihres Lebens gelernt haben, in mehreren Sprachen fließend zu kommunizieren. Vom Standpunkt der Kone-Stiftung aus gesehen haben Sprachen und die globale linguistische Vielfalt einen Eigenwert und sind der Förderung wert.

Im Jahr 2012 rief die Stiftung ein Sprachenprogramm ins Leben, dessen Ziel darin liegt, die Dokumentation des Finnischen, der kleineren finno-ugrischen Sprachen sowie aller Minderheitensprachen Finnlands zu unterstützen. Der Schwerpunkt des Programms liegt auf der Forschung, gleichzeitig fördert es jedoch auch interdisziplinäre Ansätze, die Forschung und Kunst in sich vereinen.

Das Sprachenprogramm betont zum einen die Dokumentation von Sprachen und zum anderen Forschungsmethoden, die auf Interaktion und aktiver Teilnahme basieren. Beide Aspekte können auch in künstlerischer Tätigkeit berücksichtigt werden. Gemeinsam genutzte Ressourcen können einen guten Ausgangspunkt für die Zusammenarbeit bilden: beispielsweise können Forschungsergebnisse die Basis für Kunstwerke liefern, die ihrerseits das Interesse der Sprachgemeinde für das Ausgangsmaterial und für die Sprache als solches wecken.

Die Bewerbungsfrist beginnt am 15. Februar und endet am 15. März.

Mehr Informationen in finnischer und englischer Sprache.